KKK@HELP - enne uue teema postitamist oleks kasulik teada...

Korduma kippuvad küsimused ehk KKK.
Teemat täiendavad moderaatorid. Kui oled tavakasutaja ja sul on ettepanek uue info lisamise suhtes - võta ühendust mõne moderaatoriga, me vaatame probleemikirjelduse ja pakutava lahenduse üle, vajadusel täiustame ja kui kõik sobib, postitame selle siia.


K: Masin ei käivitu.
V: Põhjuseid on sadu, kuid esmalt tuleks siiski vaadata, kas paagis on bensiini ja kas see jõuab mootorini, kas kompressioon on korralik ning kas küünlapiip on peal ning kas säde on küünlal olemas.
Vajadusel täida kütusepaak (2T rolleritel ka õlipaak). Kui säde puudub, proovi uut süüteküünalt. Tihtiesinev mure raskel külmkäivitusel on rikkis segurikastusseadme automaatika, mis ei lülita segu külmkäivituse jaoks rikkamaks. Seda on kerge kontrollida, pannes õhufiltri sissevõtuavale käe ette ja seejärel starterit andes - kui mootor hakkab "lubama", on viga nn toorekapis.

K: Masin poob/puterdab ning sureb välja.
V: Üldjuhul on asi selles, et kas segu on liiga lahja või liiga rikas.
Kui masin poob, siis saab liiga vähe kütust ning palju õhku, kui puterdab ning üle uputab, saab palju kütet ning vähe õhku.
Vastavalt sellele, kas saab palju/vähe kütust tuleks ka panna vastav karburaatori peadüüs (väiksem, suurem) ning reguleerida segu koostist keskmistel pööretel segunõelaga (seib alla=nõel kõrgemal=segu rikkam ja vastupidi). Enne igasugust reguleerimist tehke kindlaks, kas bensiini pealevool karburaatorisse on küllaldane ja kas karburaatori düüsid-kütusekanalid on puhtad ja karburaator kinnitub mootorile hermeetiliselt! Etteruttava reguleerimisega võite lõppkokkuvõttes asja ainult hullemaks teha ja kui masin ennem töötas, siis tõenäoline on see et düüs ei läinud kahenädalase seismise jooksul väiksemaks või mootor janusemaks kuna ta kaua aega juua pole saanud.
Natuke abi: viewtopic.php?f=47&t=37975.
Puterdamise viga võib peituda veel vigases süütesüsteemis ja 2T mootorite puhul sisselaskeklappides. Algajatel soovitan mitte pusima hakata vaid küsida abi asjatundlikumalt inimeselt.
Summutist tuleb rikka segu korral tumedat suitsu ja heli on tuhm. Lahja segu korral on heli küll teravam kuid märgatavat suitsuvinet summutist ei tule. Kui segu on sooja mootori puhul rikas, kontrolli kindlasti enne kõige muu tegemist et segurikastusmehanism ei oleks sisse lülitatud.
Pea meeles et 99% karburaatori reguleerimistöödest tuleb teha töösooja mootoriga ja vale reguleering vähendab võimsust ja mootori eluiga.

K: Panin masinale koonusfiltri peale ja kui suur düüs nüüd panna?
V: Koonusfiltri lisamisel tuleks karburaatori peadüüs tehasedüüsist 15-20 ühikut suurem panna, kuid siiski proovimise teema. Soovitan liikuda suuremalt väiksemale düüsile, väheneb oht lahja seguga mootorit kahjustada.

K: Kus asub peadüüs ning kuidas seda vahetada?
V: Düüs asub karburaatori ujukikambris ehk alumises karburaatori osas. Eemaldades karburaatori alumise kaane on kohe näha karburaatori peadüüsi, mis asub täpselt keskel. Seal on veel ka segurikastusdüüs ja tühikäigudüüs, kuid neid ei ole vaja esialgu puutuda.

K: Kus asuvad piirajad?
V: Piiranguks on:
1. Karterite kanalid väiksemad, kui silindri kanalid.
2. Karburaatori düüs on väike ning õhufiltris on kitsendustoru.(kitsenduse eemaldamisel tuleb panna suurem düüs!)
3. Karburaatoris segusiibri juures on vidin, mis ei lase gaasi põhja keerata. (Sama võib olla ka gaasirutskas)
4. Summutis on kitsendused/vaheseinad/katalüsaator ja/või tuleb sumpast teine leegitoru, mis on otsast kinni keevitatud.
5. Variaatori puksi peal on piiraja seib.
6. Kollektor on kitsendatud.
7. Tehase rihm on lühike või peenike, mis ei jookse variaatoris lõppu välja.
8. CDI piirab elektrooniliselt pöördeid. Firmakatel üldjuhul 10k/12k pealt, hiinakatel 7k/8k pealt.
Mootoritel, millel on kasutusel metallist klapilehed, ei soovita ma pöörete piirajat eemaldada enne kui klapilehed on asendatud millegi vastupidavamaga - näiteks carbon või carbonit lehed. Kuna mootori pöörded suurenevad, suureneb ka klappide kiirus ja metallist klapilehed võivad kiirel vibreerimisel puruneda ja sellega rikkuda väntvõlli, kolvi ja silindri. Lisaks on ebasoovitatav eemaldada 4T mootorite pööretepiiraja ilma tugevamaid klapivedrusid paigaldamata, kuna klapid jooksevad kolvile sõna otseses mõttes pähe, rikkudes nii kolvi, klapid ja kehvemal juhul ka palju muud!
10. 4T mootoritel on peale kõige muu piiravaks veel karburaatori lõõrist väiksem sisselaskekollektor ja sisselaskekanal (ka väljalaskekanal), lisaks on kanalid kehva lõppviimistlusega. Kollektori võib asendada poest ostetuga või DIY lahendusega, milleks võib olla vabalt dremeliga töödeldud originaaldetail. Sisse- ja väljalaskekanalite töötlemine on keeruline, aega ja teadmisi nõudev ning isegi riskantne tegevus, kuna enda arust asja paremaks tehes on võimalik silindripea täielikult rikkuda. Küll aga võib teha üleminekud karburaatorilt kollektorile, kollektorilt silindripeale ja silindripealt summutisse võimalikult sujuvaks, kuna nii takistatakse vähem gaaside liikumist ja see avaldub kohe ka mootori töös. Mil määral, oleneb juba sellest, mida ja kuidas tehti.
Veits õpetusi ka:
http://www.rolleriklubi.net/viewtopic.php?f=47&t=21223
http://www.rolleriklubi.net/viewtopic.php?f=47&t=3199
http://www.rolleriklubi.net/viewtopic.php?f=47&t=2844
http://www.rolleriklubi.net/viewtopic.php?f=47&t=2240
NB! Paljude piirajate eemaldamisel tõusevad mootori pöörded ja suureneb võimsus, seega kiireneb mootori kulumine ja lüheneb hooldevälp.

Pidage meeles: asjatundmatu remondimees jõuab kümne minutiga teha masinale rohkem vigu juurde kui teadjamees tunniga parandada, seega palun - kui te tõesti ei tea asjast mitte midagi, kontakteeruge kellegagi kes on samalaadsete asjadega varem tegelenud ja laske temal keerulisem töö ära teha. Nii säästate nii enda närve, remontija närve, aega ja paljudel juhtudel ka raha, kuna rikutud detailid tuleb paljudel juhtudel asendada.

Kes selle kõik läbi luges ja oma küsimusele vastust ei saanud, on vaba ja võib alustada uut teemat. Kui küsimus hakkab korduma või tundub olevat tihtiesinev probleem, lisame selle ka siia.